EL-i plaan kolmekordistada oma andmekeskuste arv on inseneriprojekt, mis eirab ehitajaid

Euroopa poliitikakujundajatel on suurejooneline visioon mandri digitaalsest tulevikust. Nad soovivad viie kuni seitsme aasta jooksul kolmekordistada andmekeskuste turu mahtu. Selle saavutamiseks on Euroopa Komisjon tutvustanud pilve- ja tehisintellekti arendamise seadust ehk CADA-t (Cloud and AI Development Act). Kuigi eesmärk on muuta Euroopa tehnoloogiamaailmas iseseisvamaks, on nende digitaalsete jõujaamade ehitamise tegelikkus palju enam seotud füüsika ja paberimajandusega, kui seadusandlus sugereerib.

Enamik inimesi peab pilve nähtamatuks uduks, kus elavad fotod ja e-kirjad. Tegelikkuses on pilv kogum massiivsetest, energiat tarbivatest ladudest, mis on täis servereid. Need hooned on kaasaegse elu nähtamatu selgroog. Nad töötlevad kõike alates teie hommikukohvi maksest kuni keeruliste simulatsioonideni, mida kasutatakse ilma ennustamiseks. EL soovib nüüd rohkem selliseid hooneid oma pinnale, mida kontrollitakse tema enda reeglite järgi.

Digitaalse suveräänsuse neli taset

CADA tutvustab uut süsteemi, mis reastab pilveteenused selle põhjal, kui "euroopalikud" need on. Sellel süsteemil on neli taset. Tase 1 on kõige avatum. See võimaldab väljaspool EL-i asuvatel ettevõtetel, näiteks USA või Hiina omadel, omada ja hallata infrastruktuuri. See on põhimõtteliselt see, kuidas turg täna toimib.

Redelil ülespoole liikudes muutuvad reeglid rangemaks. Tase 2 nõuab, et kõik toimingud, personal ja andmed jääksid EL-i piiresse. Samuti keelab see kliendiandmete kasutamise tehisintellekti treenimiseks kolmandates riikides. Tase 3 läheb kaugemale, keelates vaikimisi välismaise korporatiivse kontrolli. Tase 4 on neist kõigist kõige rangem. See keelab täielikult välismaise korporatiivse kontrolli teenuste puhul, mida EL peab riikliku julgeoleku seisukohalt kriitiliseks.

Tavakasutaja jaoks tähendab see, et valitsuse pakutavad rakendused ja teenused muutuvad. Kohalik maksuamet või riiklik haigla ei vali enam lihtsalt odavaimat või usaldusväärseimat pakkujat. Nad peavad nüüd kontrollima, kust see pakkuja pärit on ja kes on selle emaettevõtte omanik. See muutus seab poliitilise sõltumatuse ettepoole lihtsast turutõhususest.

Müüt kaheteistkuu pikkusest loast

CADA üks atraktiivsemaid osi on lubadus kiirusest. Seadus loob andmekeskuste kiirendusvööndid (Data Centre Acceleration Zones). Kui ettevõte ehitab nendesse tsoonidesse, peab valitsus nende load heaks kiitma 12 kuu jooksul. Tööstusliku ehituse maailmas on üheaastane tähtaeg kiire. Tavaliselt võtab suuremahulise rajatise ehitusõiguse saamine mitu aastat keskkonnaauditeid ja kohalikke planeerimiskoosolekuid.

Sellel 12-kuulisel piirangul on aga konks. Iga arendaja peab vastama pikale nimekirjale jätkusuutlikkuse ja turvanõuetele. Nad peavad kasutama standardiseeritud EL-i mõõdikuid energiakasutuse ja veetarbimise kohta. Samuti seisavad nad silmitsi rangete reeglitega, et vältida maa või elektrivõrgu võimsuse "spekulatiivset kokkuostmist".

Andmekeskuse ehitamine on juba praegu keeruline, sest vaid vähestel spetsialiseerunud ettevõtetel on selleks vajalikud teadmised. Füüsiline maailm ei liigu alati nii kiiresti kui seadusandja sulepea. Isegi 12-kuulise loaga võtab tegelik ehitus aastaid, kuna tarneahelas esineb viivitusi trafode ja jahutussüsteemide osas. Lisades rohkem vastavuskihte, riskib EL süsteemi loomisega, kus kiiruspiirang on küll suur, kuid tee on täis tollipunkte.

Massiivne muutus valitsuste tehnoloogiaostudes

Ajalooliselt vaatas valitsusasutus pilveteenust vajades hinda ja tehnilisi näitajaid. CADA muudab seda loogikat täielikult. Avaliku sektori asutused peavad nüüd iga kahe aasta tagant läbi viima riskianalüüse, et näha, kas nende pilveteenused vastavad nõutavatele suveräänsuse tasemetele.

See tähendab, et hind ei ole enam peamine tegur. Liikmesriigid peavad nüüd kasutama muid kriteeriume peale hinna, näiteks seda, kui palju pakkuja aitab kohalikku Euroopa tehnoloogiaökosüsteemi. Kuigi see aitab kohalikke ettevõtteid nagu Nextcloud, muudab see ka avalikud teenused kallimaks. Kui piirata lepingule pakkumise tegevate ettevõtete arvu, tõuseb tavaliselt hind.

Poola tehnoloogiajurist Mikolaj Barcenciewicz on märkinud, et need reeglid peaksid põhinema tegelikel riskidel, mitte laiatarbe kategooriatel. Ta viitab, et kõigile sobiv lähenemisviis võib eirata üksikute riikide konkreetseid vajadusi. Seevastu Soome Euroopa Parlamendi liige Aura Salla soovib tehnoloogiliste sõltuvuste testimiseks veelgi tsentraliseeritumat lähenemist. See erimeelsus näitab, et Euroopa on oma digitaalsete piiride käsitlemisel endiselt lõhestunud.

Miks tööstusharu juhid on mures

Mitte kõik ei ole uute reeglitega rahul. CCIA Europe, tööstusharu rühm, mis esindab paljusid suuri tehnoloogiaettevõtteid, nimetab ettepanekut diskrimineerivaks. Nad väidavad, et CADA välistab automaatselt EL-i välised tarnijad teatud turgudelt, isegi kui neil tarnijatel on parim tehnoloogia.

Teisel poolel väidavad mõned Euroopa Parlamendi liikmed, nagu Jörgen Warborn Rootsist, et Euroopa vajab rohkem välisinvesteeringuid, mitte vähem. Suurem osa maailma rikkusest asub väljaspool EL-i. Kui EL muudab välisettevõtete tegutsemise liiga raskeks, võivad need ettevõtted lihtsalt viia oma raha ja tehnoloogia mujale. Ta usub, et kuigi riikliku julgeoleku valdkonnad peaksid olema kaitstud, peaksid vähem tundlikud valdkonnad jääma avatuks ülemaailmsele konkurentsile.

Isegi mõned kohalikud Euroopa pakkujad peavad seadust liiga nõrgaks. Nextcloud on teatanud, et need reeglid peaksid kehtima ka erasektorile, mitte ainult avalikule sektorile. Nad soovivad näha kohustuslikku üleminekut Euroopa pakkujatele kogu majanduses. See tekitab köieveo nende vahel, kes soovivad globaalset avatud internetti, ja nende vahel, kes soovivad kaitstud kohalikku pilve.

Mida see tähendab teie digitaalse elu jaoks

Praktiliselt öeldes tunneb tavakasutaja CADA mõjusid kasutatavate avalike teenuste kaudu. Kui teie kohalik omavalitsus viib oma andmed 4. taseme suveräänsesse pilve, võib teenus muutuda kallimaks või alguses aeglasemaks. Kohalikel pakkujatel puudub sageli globaalsete hiiglaste massiivne mastaap, mis võib viia maksumaksjate jaoks suuremate kuludeni.

Positiivse poole pealt on teie andmetel suurem õiguskaitse. Kui teenus on 4. tasemel, teate, et ükski välisriigi valitsus ei pääse teie andmetele juurde oma siseriiklike seaduste kaudu. See pakub käegakatsutavat privaatsuskihti, mida täna ei eksisteeri. See on vahetuskaup globaalse tehnoloogia mugavuse ja kohaliku kontrolli turvalisuse vahel.

Lõppkokkuvõttes sõltub CADA edu sellest, kas Euroopa suudab tegelikult ehitada seda, mida ta on seadustanud. 12-kuulise loapiirangu seadmine on üks asi, kuid piisava hulga spetsialiseerunud inseneride koolitamine ja piisava elektrienergia tagamine on teine asi. Järgmistel aastatel tasub jälgida oma kohalikke kommunaalmakseid ja avalike teenuste uuendusi. Teie digitaalse elu nähtamatu torustik on saamas väga kalli ja väga euroopaliku uuenduse osaliseks.

Allikad:
European Commission Official Proposal for the Cloud and AI Development Act (CADA)
CCIA Europe Industry Statement on CADA
LinkedIn Commentary by MEP Jörgen Warborn
Nextcloud Public Statement on EU Cloud Sovereignty
Analysis by Mikolaj Barcenciewicz on Risk-Based vs Categorical Regulation